Silver

On a snow white background
there shine drops of silver,
as if let from an open wound.
Something remote stirs...

Painkillers have no effect,
blinded by the strain,
of having to stare so deep,
agony rips the latest scream.

Vines of darkness circle
nearer to wrists that lay,
broken and too cold to touch.
Silver glimmer on snow stirs..

An icy grip takes its toll
and helps spill more blood.
Squeezes the heart of warmth
and breaks a solid will.

On a snow white background
there lay the murder scene.
As if out of place, hid away.
The silver will never cease to flow.
----------
muusika ajab mind kirjutama. Kuulates Dir en grey - Glass Skin

Robot Dream

Istume laudade taha nagu robotid.
Paberid välja, pliiatsid,
algab test, üheksa viiskümmend viis.
Kirjutame sama teksti, nagu robotid.
Ära toksi vastu laulda,
astud meie ühtsusest välja,
sinust saab outsaider, luuser.
Mõtleme samu mõtteid, nagu robotid.

Kell tiksub kümme kakskümmend
veel poolteist tundi jäänud.
Mind painab kohutav unenägu,
kuid loodan et ei ärka sest kunagi.

Kuulame sama muusikat, nagu robotid.
Klapid kõrvas ning koridor kajab,
ühes taktis ja ühes mõõdus
kui kaldud kõrvale, pole enam sees.
Süda tuksub ühes rütmis ka minuga,
tabletid aitavad rahuneda.
Sööme sama mürki, nagu robotid,
päeva lõpus samas poosis...

Kell tiksub kümme kakskümmend
veel poolteist tundi igavikuni.
Mind painab elav nägemus
kuid loodan et ei pääse sest iialgi.

---------------------------------------
kuulates Dir en Grey "Amber"

10. klass.

Kümnes klass on üks paras sõel
Viis on 33'st juba lahkunud ning egas see lahkumine lõpe.
Sügisel on meil arvatavasti veel vähem.
Mulle öeldi eelmine aasta, et kümnes klass on kõige raskem.
Kas on see siis tõesti nii jube raske ja võimatu?
Ei ole.
Põhjuseid, miks hästi ei lähe, on mitmeid. Valige oma.
Ei viitsi tööd teha, tulid vb aint seltskonna pärast, juhtus, et kogemata halb algus ning see lõi hambad tagumikku, või ma ei tea.
Juhtus ja läks ja variandid on kas korrata, täiskasvanute keska või kutsekas.
What'cha gunna do.

The concept of time?

Ma tahtsin juba varem sellest täna kirjutada, kuid ema määris venna ligi tunniks ajaks kaela... ülimalt armas sell, aint tujukas veidi... ja tahab mul keti otsast kogu aeg madu pihta panna. Aga see polnud see, mispärast ma viitsisin blogi lahti võtta ning üleval asetseva asjanduse jaoks pildid otsida ning need kokku panna. Seega...
Ma tahtsin rääkida ajast.
Kõndisin koju ja siis tuli siuke tahtmine selle kallal natuke nokkida.
Kas aeg on siis meie mõeldud või on see ka tegelikult olemas... mitte, et see mind isiklikult väga huvitaks, kuna aja olemasolu või siis selle puudumine ei muudaks nkn mitte midagi minu edasises elus. Aga mõtiskleda on vahest tore...ANYWAY
Alguses oli siuke mõte, et tegelikult mõtles inimkond välja sellise mõiste nagu "aeg", et arvestada vanust ja kosmilisi seaduspärasusi, kuufaase, varjutusi ning muud säärast. Igati põhjendatud ja asjalik tegemine... samas, mõni inimene võib-olla küsib selle peale, et miks me siis vananeme, kui aega - seeläbi ka kuid ning aastaid - olemaski pole?
Asi on selles, et hapniku enda sisse hingamise tõttu me vananeme. Ära küsi, kuidas see täpselt toimib, ma tõsiselt ei mäleta. Kogu maailm on täis mürki, mis on samas ka kasulik.
"ahsoo, sellepärast sa siis panidki Marlboro ning Jack Danielsi pildi üles äärde"
osalt.
mul on isiklikult sellest alkoholi ning tubakavärgist sügavalt suva.
Kõik käib tuju järgi, kui on tuju ja tahtmist ja võimalust, vabalt.
Mina ei propageeri ega keela midagi.
Üldiselt peaks suitsetamine vist isegi vähem kahjustama kui alko tarbimine...
aga eks see olene ka alkost ning kogusest ning tõstmise sagedusest.
Kui sa järgmised viis aastat iga päev end pildituks jood, siis on ikka üpris kindel, et: joo palju tahad, enne lõpped sina kui alkohol.

Mis puudutab füüsilist ja vaimset vanust, mis on ka siiski seotud ajaga.. siis sel teemal annab ka vaielda.
Mul on rõõm teada inimesi, kes 14-15 aastaselt olid kõrgema vastutustundega ning intelligentsiga (rääkimata sarkasmist...) kui mõned 20-30, kellega ma õnneks isiklikult suhtlema ei ole pidanud. Seega fakt, et oled 18 ei tee sust veel eeskujulikku kodanikku ega tähenda, et suudad piiri pidada, olenemata asjast. Mitte, et see minusse puutuks või mind huvitaks. Mul on ausalt öeldes suva. Samuti on nõme see paindumatus, mis esineb süsteemis nende suhtes, kes on vaimselt arenenud aga füüsiliselt alaealised. Mis kuradima alaealisus. See käib mulle pinda.
Samuti see, et kui puuduvad normaalsed probleemid, hakatakse igast väikseid minimullikesi lõhki ajama, et natukenegi action-it saaks oma 16-tunnisesse argipäeva.

Võiks vahest hinge tõmmata, vabalt võtta, süsteem ümber teha või siis lihtsalt valada endale närvide lahti kruvimiseks klaasike viskit ning tõmmata üks või kaks marbsi rõdul päikseloojangu aegu. Vaade missugune.
Edu teile.
And I'll go mind my own business for a while until some other thing pisses me off.

Adieu.

Today.

Jube leitsak ikkagi.
Ma küpsen nõnda ära ju.

jala männalt paalalinna... jala paalalinnast kesklinna... HAHA, aga mitte jala kesklinnast männimäele 8-kilose märsiga. Mkm, see jäi ära. Põhimõte loeb.

Kuradima riidetööstus ajab vahest keema... nagu, esiteks on kõige lahedamate trükipiltidega t-särgid reeglina kalleimad, teistel on kas kaelus liiga lai, riie liiga õhuke või tegumood liiga nõme või kitsas või MIS IGANES, aga enamasti on midagi viga.
Hmpf.
A nagu ise endale riideid ka teha ei viitsi... peab vast Tartu või Tallinna jälle minema... Isale ja sõpradele külla vaikselt...

Homme esta eksam ning... ee... mingi asi oli veel aga ma unustasin, see tuleb mulle hiljem meelde, olen kindel.

Muusikat siis:
Drowning Pool - Let the bodies hit the floor
Papa Roach - Hollywood Whore

jah, ma olen tõepoolest laisk, ma ei viitsi ka koguaeg inglisekeelsetes pealkirjades kõiki tähti suureks vajutada, tõesti ei viitsi.