Istume laudade taha nagu robotid.
Paberid välja, pliiatsid,
algab test, üheksa viiskümmend viis.
Kirjutame sama teksti, nagu robotid.
Ära toksi vastu laulda,
astud meie ühtsusest välja,
sinust saab outsaider, luuser.
Mõtleme samu mõtteid, nagu robotid.
Kell tiksub kümme kakskümmend
veel poolteist tundi jäänud.
Mind painab kohutav unenägu,
kuid loodan et ei ärka sest kunagi.
Kuulame sama muusikat, nagu robotid.
Klapid kõrvas ning koridor kajab,
ühes taktis ja ühes mõõdus
kui kaldud kõrvale, pole enam sees.
Süda tuksub ühes rütmis ka minuga,
tabletid aitavad rahuneda.
Sööme sama mürki, nagu robotid,
päeva lõpus samas poosis...
Kell tiksub kümme kakskümmend
veel poolteist tundi igavikuni.
Mind painab elav nägemus
kuid loodan et ei pääse sest iialgi.
---------------------------------------
kuulates Dir en Grey "Amber"
No comments:
Post a Comment