Another year has come to meet its not so bitter bitter end. And it gets more bitter..

Not much to say about it, save the mindless yapping on subjects such as little money, various problems sort of unsolved yet still sort of taken care of.

Wasted my afternoon downloading Scary Kids Scaring Kids music..

not wasted tbh.. better than I thought it was going to be..

So technically, my no.1 New Year's to do thing would be to get my ears pierced and then get down to.. well, lets be frank, 00G. That would be bloody perfect.. sans the bloody bit.

Listening to:

Scary Kids Scaring Kids - Blood Runs Forever

Scary kids Scaring Kids - Faith In the Knife

Ma koguaeg unustan miskipärast ära, et mul silmapliiats peal on.. olgugi, et ma alles viis minutit tagasi selle peale panin.

Samuti unustan ma ära selle, et ma tund aega tagasi loo mängima panin ja seda siiani vahetada pole suutnud, kuna ma pole seda lihtsalt tähele pannud XD.. üpris haiglane.

Kõige ägedam on aga tassikollektsioon minu kirjutuslaual.. peaks vähem glögi ja kohvi omal sisse ajama.. samuti on väga kahtlase otstarbega siin ka kalkulaator.. ma vist tahtsin vaadata, kui palju on pool sõrme (üks sõrm on 2,5 sentimeetrit umbes..).

Samuti on siin mu efektiblokk XD haha.. vennake ajas mul võimendi ümber ja siis pätsas efektika ära, ma küll ei mõista kuidas, kuid sain õnneks kätte XD.

Tänaseks on plaanis minna poodi uut vööd nillima ja panka sente vahetama.. päevikut ma ei pea, niiet, midaiganes.

Suht mõttetu blogi sissekanne, peaks korra mainima..

Lugudeks siis:

Rise Against - Behind Closed Doors

Rise Against - The Good Left Undone

It's in the wind..

The glass melts as thoughts bloom,

a crimson flower in flowing blood,

dries and cakes on the surface of my skin,

like a distant wish for things not meant for me.

Hold out my hands, ask for something nice

continue my plea in hope of reception..

continue my hopes in my liquid words..

paper dries in the sun as do I.

Sand piles in the holes of time,

in this garden of gray, I may waste it.

Fill the pages of a blank book,

fill it with pointless scribble and text.

Was never meant to be read,

was never meant to be grasped in those hands,

didn't need to be torn to just one side,

didn't need to be subject to pain.

Eile-täna

Pimedas ruumis annab kirjutada,
ja silmi pingutada, kulutada.
Päris pikka aega kirjutamata,
ega siit midagi mõttekat vast tule..

Peavalu lainetab üle pea,
nagu aurav vesi dushi all,
äärmusest äärmusesse,
punase tulega keset laia teed..

Vähendada tunde ja minuteid,
kuni vastuseks tühi null..
Laduda silpe, üldsuse keeles,
haarata aerud ja sõuda teisale?

Traagilisust saab süstida,
melanhoolia üledoos jätab soovida.
Tossavad kõrvaklapid ja konid ühes,
viska minema mu paranoiakokteil..

on fire 7.aug.09

Tuli tahtmine midagi sügavamat kirjutada..

I don't melt, i burn
and you feed the fire.
You mean it, you mean it..
i'd repeat everything

Every action, every touch
every word, every second
under me and below you
oh, i'd repeat everything.

If hell's this close,
in reality, if closer,
an inferno of presence,
flames schorch ever deeper

your skin on mine,
make no thought of anything,
just bend the speeding seconds
and repeat every single thing..

----------------------------------------
The Word Alive - I'm Sorry
The Word Alive - Lollipop

Silver

On a snow white background
there shine drops of silver,
as if let from an open wound.
Something remote stirs...

Painkillers have no effect,
blinded by the strain,
of having to stare so deep,
agony rips the latest scream.

Vines of darkness circle
nearer to wrists that lay,
broken and too cold to touch.
Silver glimmer on snow stirs..

An icy grip takes its toll
and helps spill more blood.
Squeezes the heart of warmth
and breaks a solid will.

On a snow white background
there lay the murder scene.
As if out of place, hid away.
The silver will never cease to flow.
----------
muusika ajab mind kirjutama. Kuulates Dir en grey - Glass Skin

Robot Dream

Istume laudade taha nagu robotid.
Paberid välja, pliiatsid,
algab test, üheksa viiskümmend viis.
Kirjutame sama teksti, nagu robotid.
Ära toksi vastu laulda,
astud meie ühtsusest välja,
sinust saab outsaider, luuser.
Mõtleme samu mõtteid, nagu robotid.

Kell tiksub kümme kakskümmend
veel poolteist tundi jäänud.
Mind painab kohutav unenägu,
kuid loodan et ei ärka sest kunagi.

Kuulame sama muusikat, nagu robotid.
Klapid kõrvas ning koridor kajab,
ühes taktis ja ühes mõõdus
kui kaldud kõrvale, pole enam sees.
Süda tuksub ühes rütmis ka minuga,
tabletid aitavad rahuneda.
Sööme sama mürki, nagu robotid,
päeva lõpus samas poosis...

Kell tiksub kümme kakskümmend
veel poolteist tundi igavikuni.
Mind painab elav nägemus
kuid loodan et ei pääse sest iialgi.

---------------------------------------
kuulates Dir en Grey "Amber"

10. klass.

Kümnes klass on üks paras sõel
Viis on 33'st juba lahkunud ning egas see lahkumine lõpe.
Sügisel on meil arvatavasti veel vähem.
Mulle öeldi eelmine aasta, et kümnes klass on kõige raskem.
Kas on see siis tõesti nii jube raske ja võimatu?
Ei ole.
Põhjuseid, miks hästi ei lähe, on mitmeid. Valige oma.
Ei viitsi tööd teha, tulid vb aint seltskonna pärast, juhtus, et kogemata halb algus ning see lõi hambad tagumikku, või ma ei tea.
Juhtus ja läks ja variandid on kas korrata, täiskasvanute keska või kutsekas.
What'cha gunna do.

The concept of time?

Ma tahtsin juba varem sellest täna kirjutada, kuid ema määris venna ligi tunniks ajaks kaela... ülimalt armas sell, aint tujukas veidi... ja tahab mul keti otsast kogu aeg madu pihta panna. Aga see polnud see, mispärast ma viitsisin blogi lahti võtta ning üleval asetseva asjanduse jaoks pildid otsida ning need kokku panna. Seega...
Ma tahtsin rääkida ajast.
Kõndisin koju ja siis tuli siuke tahtmine selle kallal natuke nokkida.
Kas aeg on siis meie mõeldud või on see ka tegelikult olemas... mitte, et see mind isiklikult väga huvitaks, kuna aja olemasolu või siis selle puudumine ei muudaks nkn mitte midagi minu edasises elus. Aga mõtiskleda on vahest tore...ANYWAY
Alguses oli siuke mõte, et tegelikult mõtles inimkond välja sellise mõiste nagu "aeg", et arvestada vanust ja kosmilisi seaduspärasusi, kuufaase, varjutusi ning muud säärast. Igati põhjendatud ja asjalik tegemine... samas, mõni inimene võib-olla küsib selle peale, et miks me siis vananeme, kui aega - seeläbi ka kuid ning aastaid - olemaski pole?
Asi on selles, et hapniku enda sisse hingamise tõttu me vananeme. Ära küsi, kuidas see täpselt toimib, ma tõsiselt ei mäleta. Kogu maailm on täis mürki, mis on samas ka kasulik.
"ahsoo, sellepärast sa siis panidki Marlboro ning Jack Danielsi pildi üles äärde"
osalt.
mul on isiklikult sellest alkoholi ning tubakavärgist sügavalt suva.
Kõik käib tuju järgi, kui on tuju ja tahtmist ja võimalust, vabalt.
Mina ei propageeri ega keela midagi.
Üldiselt peaks suitsetamine vist isegi vähem kahjustama kui alko tarbimine...
aga eks see olene ka alkost ning kogusest ning tõstmise sagedusest.
Kui sa järgmised viis aastat iga päev end pildituks jood, siis on ikka üpris kindel, et: joo palju tahad, enne lõpped sina kui alkohol.

Mis puudutab füüsilist ja vaimset vanust, mis on ka siiski seotud ajaga.. siis sel teemal annab ka vaielda.
Mul on rõõm teada inimesi, kes 14-15 aastaselt olid kõrgema vastutustundega ning intelligentsiga (rääkimata sarkasmist...) kui mõned 20-30, kellega ma õnneks isiklikult suhtlema ei ole pidanud. Seega fakt, et oled 18 ei tee sust veel eeskujulikku kodanikku ega tähenda, et suudad piiri pidada, olenemata asjast. Mitte, et see minusse puutuks või mind huvitaks. Mul on ausalt öeldes suva. Samuti on nõme see paindumatus, mis esineb süsteemis nende suhtes, kes on vaimselt arenenud aga füüsiliselt alaealised. Mis kuradima alaealisus. See käib mulle pinda.
Samuti see, et kui puuduvad normaalsed probleemid, hakatakse igast väikseid minimullikesi lõhki ajama, et natukenegi action-it saaks oma 16-tunnisesse argipäeva.

Võiks vahest hinge tõmmata, vabalt võtta, süsteem ümber teha või siis lihtsalt valada endale närvide lahti kruvimiseks klaasike viskit ning tõmmata üks või kaks marbsi rõdul päikseloojangu aegu. Vaade missugune.
Edu teile.
And I'll go mind my own business for a while until some other thing pisses me off.

Adieu.

Today.

Jube leitsak ikkagi.
Ma küpsen nõnda ära ju.

jala männalt paalalinna... jala paalalinnast kesklinna... HAHA, aga mitte jala kesklinnast männimäele 8-kilose märsiga. Mkm, see jäi ära. Põhimõte loeb.

Kuradima riidetööstus ajab vahest keema... nagu, esiteks on kõige lahedamate trükipiltidega t-särgid reeglina kalleimad, teistel on kas kaelus liiga lai, riie liiga õhuke või tegumood liiga nõme või kitsas või MIS IGANES, aga enamasti on midagi viga.
Hmpf.
A nagu ise endale riideid ka teha ei viitsi... peab vast Tartu või Tallinna jälle minema... Isale ja sõpradele külla vaikselt...

Homme esta eksam ning... ee... mingi asi oli veel aga ma unustasin, see tuleb mulle hiljem meelde, olen kindel.

Muusikat siis:
Drowning Pool - Let the bodies hit the floor
Papa Roach - Hollywood Whore

jah, ma olen tõepoolest laisk, ma ei viitsi ka koguaeg inglisekeelsetes pealkirjades kõiki tähti suureks vajutada, tõesti ei viitsi.

1. juuni.

Kell on pool 1 öösel.
Ma lähen kohe magama.

Tänane päev koosnes üldiselt päikesesaunast, pudelist veest, kahest tassist kohvist, tunnisest tinistamisest ning kahetunnisest ringitrallamisest linnas.
Ahjaa, ma mängisin mingit guitar hero sarnast mängu, mh, käis kah.
Homme on esta eksami konsultatsioon ja teisipäeval eksam.
Saksa eksami sain ma viie, homme peaks oma tööle järele minema, vead üle vaatama ning õpsiga juttu jälle ajama... a ma ei mäleta, mis kell see olema pidi... eks ma vaatan korra enne estat, kas ta on kohal... või peale estat... vist peale. Ma pesen hommikul pead, ja kui ma kidraga lähen (kaotasin kuukaardi ära, among other things), siis ma väga varakult minna ei viitsi. Kavatsen siiski üheksani magada. 12'st algab konsult.

Homme on mul plaanis veel õhtul kidra mingit tehnika asja vaadata, noh, end siis "arendada", mingit nö taset hoida ning olla andekas. Võiks ju kah... 2'st on veel kidratund... huvitav kas siis saab juba tunnistuse kätte...

Isa käis eile viljandis. Ta on hakanud tihemini siin käima... huvitav, kas sellel on midagi minuga pistmist? Võimalik, a oma ema peab ka siiski nägema (mul on mõlemad vanaemad alles.) Isal on kollane motikas, ristisime ta juba ammu Tibuks. Ahistatud Tibuks. Vahest ütleb isa, et on mu üle üpris uhke, kurat, seda on ikka hea kuulda. Poleks teda olnud, oleks ma juba neli aastat tagasi musakoolist ära tulnud, olgu ta tänatud, et ta sel sündida ei lasnud ja et mul selga paikab, hahah.

Kaks tassi kohvi, rock'n'roll, kerge tüli, rahustav uni.
Kell on kolmveerand üks.
Ma lähen kohe magama.
Lootke siis, et mul homme juuksed pärast pesemist sama normaalsed oleks, nagu nad praegu on.
Adieu.

ahjaa, musa.
Gene Louis - These Are The Days
Bullets & Octane - Song for the Underdog.
vaadake nende 2006 aasta tuurivideosid youtube'st, kasutaja on Officialbullets.

Thoughtful 23.aprill.09

Empty skies, empty horizon,
no clouds or stars,
just the dark blue sky.
Just the only light from behind me.

The clock is ticking away,
backwards, can't tell the time.
Truth is, I wouldn't give it a try.
It only helps me waste off another day.

White's the new black.
Or so you'd say, to me,
On the streets when they're full,
in the middle of the road thats bare.

Your words, they fade away.
Like hot water from my glass,
Staring into plastic abyss...
Left to wonder if somethings' amiss.

Elu 1.aprill.09

Ärgates külmal kevadhommikul
on raske tõusta teki alt.
Soojus millest ei taha lahkuda
kuigi enamasti üksi juhtun olema.

Ei viitsi enam hommikul keeta kohvi
pole enam soovi, ei taha ka teed.
Saaks vaid juba kell nii palju
et peaks jälle jooksma bussile.

Pulgad kotis ja kidra õlal
astun maha, kõnnin läbi linna.
Soovid, mida olen kandnud aastaid,
ei ole siiamaani lahtunud, edasi.

Päeval lööb välja väsimus
kui magan tunnis ja teises.
Kuid ma panen tähele, ma kuulan,
ma ei suudaks olla nii kui teised...

Kui kord õhtul loojub päike
ja sammud mind koju toond taas,
keeran võtmega lahti punase ukse.
Ja olen toas, kus paberid vedelvad maas.

Jutt

Ma vaidlen, sest ma ei viitsi leppida,
Ma raban, sest ma ei viitsi passida,
Ma räägin, sest ma ei viitsi vaikida,
Ma vaikin, sest ma ei viitsi rääkida,
Ma õpin, sest lollus mind ei huvita,
Ma teen lollusi, sest kuivus mind ei huvita,

Ma räägin teile asjust nii, nagu nad on. Ma ei pea iga sõna järel mõttepausi ega tõmba hinge iga lause järel. Ma ei too sisse mingeid mõttetuid termineid, mida ma isegi ei tunne. Mul on nii villand sellest, kuidas suur osa seltskonnast ei tea sittagi sellestki, mis neid toidab.

Aga jah,
Ma tahan asju muuta, kuid ma ei viitsi.
Ma ei viitsi, sest mul pole sõna.
Mul pole sõna, sest seda pole mulle antud.
Mulle pole antud, sest ma olen hingav-mõtlev inimene.

Ja see siin, mis nii mõndagi häiriks, ei häiri mind enamasti üldse.
Ma ei viitsi end raisata.